See vana maja

Ostsime abikaasaga maja, mis oli juba kaks aastat seisnud tühjana. See nägi välja hooletusse jäetud ja hüljatud. Valge värv oli maha koorunud nagu kuiv sibulakoor, vihmaveerennid puudusid ja välisuks oli irvakil. Sõbrad ja pereliikmed naersid meie otsuse üle osta see igeriku väljanägemisega maja. Kuid meie nägime, missuguseks see saab.

Kui me maja sees ringi vaatasime, avastasime tellistest kamina, mis talvel sooja pakub, lükanduksed ja suurepärased tammepõrandad. Remont ja korrastamine tooksid taas esile selle esialgse ilu. Ja seda me hakkasimegi tegema. Välimus ei ole veel muutunud, kuid see võib oodata, kuni seest on kõik korras.

Kontrasti nägemine maja välimuse ja sisemuse vahel pani mind järele mõtlema, kuidas ma vaatan inimesi. Nii nagu teised hindasid mu kodu selle välimuse järgi, kipun minagi hindama inimesi nende väljanägemise põhjal. Mu väike kodu hakkab seest ilusaks muutuma ja kui ma nüüd vaatan teisi inimesi, siis näen ma nende täiuslikkust — välisehituse all näen ma “kodu.”