Jumalasse uskudes
Lugege Rooma 8:31-39
Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? (Rooma 8:35)
Kui ma olin väike tüdruk, siis unistasin, et suureks saades saab minust abikaasa ja ema. Nüüd olen ma kolmekümne seitsme aastane, kuid ikka vallaline.
Kõigis oma lootustes ja pettumustes usun ma Jumalasse. Ma olen leidnud, et see on pidev protsess.
Hiljuti oli mul raske aeg, sest mu sõprus lagunes. Ma tean, et mitte miski ei saa mind lahutada Jumala armastusest, kuid tundsin, et Jumal on mind maha jätnud. Otsisin nõu pastorilt, sõpradelt ja pereliikmetelt, inimestelt, kellega koos olles ma kogen sageli Jumala armastavat ligiolu. Kuid sellegipoolest ei suutnud ma sügavast masendusest üle saada. Nutsin palju ja anusin Jumalat, et ta võtaks mu valu ära. Ma otsisin abi õele helistamisest.
Tol nädalalõpul läksime koos automatkale, et saada eemale sellest pettumusest ja masendusest, mida ma tundsin. Teel koju nägin ma kaunist vikerkaart. Nägime seda peaaegu 30 miili jooksul. Ma palvetasin ja kuulasin Jumala häält. Tundsin, et see vikerkaar oli lausa minu jaoks, eriline lohutus, mis aitab mind vabaneda valust ja uskuda Jumalasse.
Nüüd ma mõistan, et Jumalasse uskumine ei tähenda, et Jumal annab mulle sellise sõbra, nagu ma tahan; see tähendab, et ükskõik mis ka juhtuks, on Jumal ikka minuga. Veelkord leidsin ma sisemise rahu, mis tuleb Jumalasse uskumisest.
Hiljuti oli mul raske aeg, sest mu sõprus lagunes. Ma tean, et mitte miski ei saa mind lahutada Jumala armastusest, kuid tundsin, et Jumal on mind maha jätnud. Otsisin nõu pastorilt, sõpradelt ja pereliikmetelt, inimestelt, kellega koos olles ma kogen sageli Jumala armastavat ligiolu. Kuid sellegipoolest ei suutnud ma sügavast masendusest üle saada. Nutsin palju ja anusin Jumalat, et ta võtaks mu valu ära. Ma otsisin abi õele helistamisest.
Tol nädalalõpul läksime koos automatkale, et saada eemale sellest pettumusest ja masendusest, mida ma tundsin. Teel koju nägin ma kaunist vikerkaart. Nägime seda peaaegu 30 miili jooksul. Ma palvetasin ja kuulasin Jumala häält. Tundsin, et see vikerkaar oli lausa minu jaoks, eriline lohutus, mis aitab mind vabaneda valust ja uskuda Jumalasse.
Nüüd ma mõistan, et Jumalasse uskumine ei tähenda, et Jumal annab mulle sellise sõbra, nagu ma tahan; see tähendab, et ükskõik mis ka juhtuks, on Jumal ikka minuga. Veelkord leidsin ma sisemise rahu, mis tuleb Jumalasse uskumisest.
Jean Rainwater (Texas, USA)