“Mõnikord kristlane”
Lugege Laul 91
Et ta minusse on kiindunud, siis ma päästan tema; ma ülendan tema, sest ta tunneb minu nime. (Laul 91:14)
Mu väike paat sattus tormi kätte ja ma otsisin saare juurest varjupaika. Öö jooksul torm tugevnes ja ankur hakkas paigast nihkuma.
Pimeduses ja vihmas õnnestus mul kuidagi ankur ümber paigutada. Ma läksin kajutisse, kuid ei suutnud magada, sest tundsin hirmu.
Enne seda ööd olin ma palvetanud ainult siis, kui soovisin midagi või olin hädas. “Issand, tee ... minu jaoks, ma luban, et ...,” kauplesin ma või “Issand, aita mind mu hädas, ma ei tee enam kunagi nii.” Tulemus oli alati üks ja sama: andsin lubadusi, kuid ei täitnud neid. Ma kutsusin ennast “mõnikord kristlaseks”. Ma käisin mõnikord kirikus. Ma palvetasin mõnikord.
Tol ööl ei andnud ma ühtki lubadust. “Palun, Jumal,” palvetasin ma, “peata tuul, sest see ankur ei pea enam kaua vastu.” Ma kuulasin, kuidas vihm lakkas ja tuul vaibus. Üle minu tuli võimas tunne. Laual lebas üks romaan, esikülg allapoole. Ma keerasin selle ringi ja lugesin tsitaati 91. Laulust. Esimest korda elus tundsin, et Jumal rääkis minuga, öeldes: “Seekord ei andnud sa tühje lubadusi. Ära karda.”
Enne seda ööd olin ma palvetanud ainult siis, kui soovisin midagi või olin hädas. “Issand, tee ... minu jaoks, ma luban, et ...,” kauplesin ma või “Issand, aita mind mu hädas, ma ei tee enam kunagi nii.” Tulemus oli alati üks ja sama: andsin lubadusi, kuid ei täitnud neid. Ma kutsusin ennast “mõnikord kristlaseks”. Ma käisin mõnikord kirikus. Ma palvetasin mõnikord.
Tol ööl ei andnud ma ühtki lubadust. “Palun, Jumal,” palvetasin ma, “peata tuul, sest see ankur ei pea enam kaua vastu.” Ma kuulasin, kuidas vihm lakkas ja tuul vaibus. Üle minu tuli võimas tunne. Laual lebas üks romaan, esikülg allapoole. Ma keerasin selle ringi ja lugesin tsitaati 91. Laulust. Esimest korda elus tundsin, et Jumal rääkis minuga, öeldes: “Seekord ei andnud sa tühje lubadusi. Ära karda.”
Jack Carl (New Hampshire)