Jumala kätes

Pastoritöö esimestel aastatel sõidutasin ma eakat arsti, kelle nägemine hämaruses oli häiritud. Väsinud ja kurvana tuli ta ühel õhtul koduvisiidilt ja ütles: “Pastor, mina tegin kõik, mida suutsin. Nüüd on see Jumala kätes. Nad tahavad, et sa palvetaksid nende eest.” Vietnamis kummardusin sureva sõduri kõrvale, kes oli ümbritsetud oma sõpradest. Arst kummardus mu kõrvale. “Mina olen teinud kõik, mida suutsin, kaplan,” ütles ta. “Nüüd saab ainult Jumal aidata.”

Ja Jumal aitas ja teeb seda alati. Kopsupõletikus olev mees ei tõusnud üles uue energiaga, vaenlase tulest põhjustatud haavad ei paranenud. Kuid sellegipoolest lahkus iga mees elust kartmatult, olles turvaliselt Jumala kätes.

Kõigis oma püüdlustes sõltume me Jumalast. Jumalaga käime me oma viimast teed, Jumalaga veedame me igaviku.