Lohutuse tõotus

Mu poeg kannatas harva esineva kaasasündinud närvihaiguse all. Ta ei saanud käia, rääkida ega mängida nagu teised lapsed. Sellegipoolest oli Corbin õnnelik nagu iga laps, keda ma tundsin, kuigi ta veetis palju tunde ratastoolis. Enamiku aja ta naeratas, ka siis, kui tal olid valud. Tema naeratus on kõigil meeles! Corbin lahkus sellest elust kaheksa kuud tagasi ja läks taevasse täiuslikku ellu. Meenutan armastusega neid kuut aastat, mis ta oli minuga. Iga kord, kui ma püüan aru saada oma poja elust, meenutatakse mulle, et kui vaadata Jeesuse õpetusi inimese seisukohalt, ei ole paljud neist arusaadavad.

Jeesuse õpetused olid vastuolus paljude inimlike arusaamistega. Tugev ei lõpeta alati esimesena ja rikkad ei ole alati võimsad. Jeesus tõotas armu igaühele, kes usub temasse. Ta tõotas, et neid, kes leinavad oma surnud lapsi, lohutatakse. Ma usun seda tõotust, ma kujutan oma poega kõndimas, rääkimas ja mängimas paigas, kus valitsevad õnn ja Jumala ligiolu.