Lakkamatu kutse

Ühel külmal jaanuariööl voodis lamades tundsin, et pean ära leppima. Ma teadsin, et peaksin olema see, kes teeb esimese liigutuse. Kuid pärast kõiki neid aastaid, mis olid möödunud, ei näinud ma, kuidas saaks leppimine isaga olla võimalik. Ja ma jätsin kõik endist viisi. Soojal maipäeval tundsin jälle vajadust oma isaga rääkida. Aga mida ma talle ütleksin?

Ilusal, pilvitul juunipäeval oli vajadus eriti tugev. Ma jätsin pesupesemise pooleli ja suundusin isakoju. Kuidas ta mind vastu võtab? Mida ütleb? Täidetuna ootamatust ärevusest hakkasin ma palvetama. Kui ma kohale jõudsin, embas isa mind ja kutsus juttu ajama. See päev algas uue suhtega meie vahel ja avas ukse ka uuele osadusele Jumalaga.

Nagu Saamuelil, on ka meil sageli raskusi Jumala hääle äratundmisega. Kuid Jumal jätkab kutsumist, kuni me kuuleme ja vastame.