Jumala loodu üle otsustamine
Lugege Johannese 1:43-51
Ja Naatanael ütles talle: “Mis võib küll Naatsaretist head tulla?” Filippus ütles talle: “Tule ja vaata!” (Johannese 1:46)
Ühel hommikul tööle tulnud, leidsime, et meil on uus töökaaslane. Nii mina kui ka mu sõbrad olime seal kaua aastaid töötanud.
Olime mures, sest see uus inimene erines meist, ta tuli teisest riigist ja kõneles aktsendiga. Olin mures, et see võõras võib muuta meie töökoha atmosfääri ja mulle ei meeldi muudatused. Pealegi olin omaks võtnud negatiivse suhtumise, mis oli kujunenud sellest riigist pärit inimeste suhtes.
Olin ebaviisakas. Olin uue töötajaga jõhker ja järsk. Nähes uue töötaja silmis kurbust, meenus mulle lugu Johannese evangeeliumist, kus Naatanael küsib Jeesuse üle pärides Filippuselt: “Mis võib küll Naatsaretist head tulla?” “Oleta,” mõtlesin ma, “et Naatanael ei oleks tulnud Jeesust vaatama. Ta ei oleks mitte kunagi õppinud Jeesust tundma ega kuulnud rõõmusõnumit.”
Nagu Naatanael, käitun ka mina valesti, kui ma otsustan teiste üle selle põhjal, kust nad on pärit. Ma adusin, et Jumal oli toonud selle uue inimese minu ellu. Kui ma poleks avanud oma südant, siis ei oleks ma kunagi tundnud õnnistust, mida Jumal selle vahekorra kaudu mulle pakkus.
Olin ebaviisakas. Olin uue töötajaga jõhker ja järsk. Nähes uue töötaja silmis kurbust, meenus mulle lugu Johannese evangeeliumist, kus Naatanael küsib Jeesuse üle pärides Filippuselt: “Mis võib küll Naatsaretist head tulla?” “Oleta,” mõtlesin ma, “et Naatanael ei oleks tulnud Jeesust vaatama. Ta ei oleks mitte kunagi õppinud Jeesust tundma ega kuulnud rõõmusõnumit.”
Nagu Naatanael, käitun ka mina valesti, kui ma otsustan teiste üle selle põhjal, kust nad on pärit. Ma adusin, et Jumal oli toonud selle uue inimese minu ellu. Kui ma poleks avanud oma südant, siis ei oleks ma kunagi tundnud õnnistust, mida Jumal selle vahekorra kaudu mulle pakkus.
Marie Collamore (Massachusetts, USA)