Lihtsad palved
Lugege Markuse 6:45-46
Ja sündis, kui Jeesus oli ühes paigas palvetamas, et kohe, kui ta oli lõpetanud, ütles üks ta jüngreist: “Issand, õpeta meidki palvetama.” (Luuka 11:1)
See, et Jeesus palvetas, on ka meile piisav põhjus veeta aega palves. Aga kuidas me palvetame? Kuidas me räägime Jumalaga?
Kui ma olin ülikoolist kodus, käisin ma alati oma koguduse palvekoosolekutel. See lihtsus, millega lihtsad inimesed palvetasid, muutis koosolekud unustamatuteks. Nad kasutasid vähe palveraamatu väljendeid ja palvetasid, nagu räägiksid nad sõbraga.
Üht palvet ei unusta ma kunagi. Tavaliselt sulgesin ma palvetamise ajal silmad, kuid avasin need, kui üks konkreetne naine palus, sest ta nägu hakkas armastusest ja kaastundest särama. Ta lihtsalt rääkis Jumalaga. Missugune on see palve, mis on mul meeles? “Issand, ühest meie poisist siin saab meie pastor. Ta on tore noormees, Issand, ta oskab ja teab palju, kuid Issand, täida ka tema süda!” Palvetamise ajal liikus naise käsi pea juurest südame juurde. Kui mul on kunagi olnud nägemus Jumala igatsusest minu jaoks, siis oli see tookord. Jumala tundmine ei asenda kunagi seda, et me tunneme Jumalat oma südames kui sõpra, kellega võime avameelselt rääkida.
Üht palvet ei unusta ma kunagi. Tavaliselt sulgesin ma palvetamise ajal silmad, kuid avasin need, kui üks konkreetne naine palus, sest ta nägu hakkas armastusest ja kaastundest särama. Ta lihtsalt rääkis Jumalaga. Missugune on see palve, mis on mul meeles? “Issand, ühest meie poisist siin saab meie pastor. Ta on tore noormees, Issand, ta oskab ja teab palju, kuid Issand, täida ka tema süda!” Palvetamise ajal liikus naise käsi pea juurest südame juurde. Kui mul on kunagi olnud nägemus Jumala igatsusest minu jaoks, siis oli see tookord. Jumala tundmine ei asenda kunagi seda, et me tunneme Jumalat oma südames kui sõpra, kellega võime avameelselt rääkida.
E. Philip Schofield (Cheshire, Inglismaa)