Kaevust välja
Lugege Jeremija 38:1-13
Seda võtan ma südamesse, sellepärast ma loodan veel: see on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud: need on igal hommikul uued – sinu ustavus on suur! (Nutulaulude 3:21-23)
Jeremija teadis, mis tunne on rabeleda kaevus, millest ei ole väljapääsu. Issand käskis Jeremijat hoiatada Jeruusalemma elanikke, kuid Jeremija vaenlased püüdsid teda vaikima sundida, lastes Jeremija köitega alla tühja kaevu.
Nad jätsid Jeremija sinna surema. Ta kukkus mudasesse põhja. Kuninga hoovkondlane Ebed-Melek kuulis, mis Jeremijaga oli tehtud ja rääkis sellest kuningas Sidkijale: “Tõenäoliselt sureb ta seal nälga.” Kuningas käskis oma sulast võtta kolm meest ja Jeremija välja tõmmata. Ebed-Melek ja kolm meest heitsid Jeremijale köied ja tõmbasid ta kaevust välja.
Palju kordi olen minagi tundnud ennast nagu Jeremija, nägemata, kuidas muredest välja tulla. Olen tundnud, nagu oleksin ma lõksus sügavas mudases kaevus ega suuda selle libedaid seinu mööda välja ronida. Jumal pakkus mulle lootust mu rasketel päevadel, kinnitades mulle oma armastust, mis ei lõpe iial, ja halastust, mis on uus igal hommikul. Ma klammerdun selle lootuse külge, teades, et Jumalal oli plaan minu jaoks. Ta täitis selle!
Palju kordi olen minagi tundnud ennast nagu Jeremija, nägemata, kuidas muredest välja tulla. Olen tundnud, nagu oleksin ma lõksus sügavas mudases kaevus ega suuda selle libedaid seinu mööda välja ronida. Jumal pakkus mulle lootust mu rasketel päevadel, kinnitades mulle oma armastust, mis ei lõpe iial, ja halastust, mis on uus igal hommikul. Ma klammerdun selle lootuse külge, teades, et Jumalal oli plaan minu jaoks. Ta täitis selle!
Irene Anway (Florida, USA)