Jumala annid

Hiljuti oli mul jalaoperatsioon, mille tõttu pidin kaks nädalat töölt puuduma. Ma pidin nii öösel kui päeval lamama või istuma ülestõstetud jalaga. Püüdes täita päevi mingi tegevusega, varusin ma endale raamatuid, ajakirju, videoid ja käsitööd. Kevadilm oli ilus. Operatsioonist toibudes tegin ma oma toa akna lahti ja lasin kergel tuulel tuppa puhuda. Mu kass tuli teisele korrusele ning lamas päikese käes või vaatas aknast välja, vahtides aias olevaid linde ja loomi. Peagi leidsin ma ennast tema kõrval istumas, nautimas päikesesoojust oma näol ja vaatlemas imelist elu, mis mu enda aias kulges. Selle asemel, et veeta päevi toas istudes, püüdes lasta ajal mööduda nii kiiresti kui võimalik, nautisin võimalust tunda rõõmu andidest, mida Jumal oli asetanud välja otse minu akna juurde.

Kui palju kordi olen ma läinud toimetama argiaskeldusi, pea longus, kiirustades asju ajama, kogu aeg eirates asju, mis Jumal on minu ellu pannud? Meie tõtlikus maailmas on tähtis võtta kiirus maha ja hinnata imelisi ande, mis Jumal on meile kinkinud.