Vabadus
Lugege Jesaja 61:1-3
Ta on mind läkitanud kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid. (Luuka 4:18)
Väikeses Prantsusmaa külas Orcivalis asub 12. sajandist pärit vulkaanilisele kaljule ehitatud romaani stiilis kirik, mida nimetatakse Notre Dame D’Orcival.
Turistid käivad siin imetlemas kaheksakujulist kellatorni ja puudutamas massiivsetel puu-ustel olevat antiikset kunstsepist. Kuid minu jaoks on kiriku kõige hämmastavamaks jooneks vangiraudade, raudkerade ja ahelate kogu, mis on poltidega kinnitatud kivile lõunasissepääsu kohal. Need on sinna riputatud vabakslastud vangide tänu märgiks.
Iga kord, kui ma pühakotta sisenedes möödun nendest käeraudadest ja ahelatest, mõtlen sellele, kuidas mu enese patt võib mind vangistada. Palju kordi olen teinud midagi sellist, mida olin Jumalale lubanud mitte teha ja siis lohistan ma oma süüd endaga kaasas nagu raudkera. Kuidas saan ma siis Jumala ette astuda ja teda ülistada? Kuid tänu Jumalale, temal on vägi mind mu patust lahti aheldada. Minul on vaja ainult temalt andeks paluda. Siis laseb Jumal mind vabaks ja ma võin takistamatult kõndida altari ette teda tänama.
Iga kord, kui ma pühakotta sisenedes möödun nendest käeraudadest ja ahelatest, mõtlen sellele, kuidas mu enese patt võib mind vangistada. Palju kordi olen teinud midagi sellist, mida olin Jumalale lubanud mitte teha ja siis lohistan ma oma süüd endaga kaasas nagu raudkera. Kuidas saan ma siis Jumala ette astuda ja teda ülistada? Kuid tänu Jumalale, temal on vägi mind mu patust lahti aheldada. Minul on vaja ainult temalt andeks paluda. Siis laseb Jumal mind vabaks ja ma võin takistamatult kõndida altari ette teda tänama.
Rebecca S. Ramsey (Puy de Dôme, Prantsusmaa)