Alustades koos Jumalaga

Ma ei teadnud, millest alustada. Suur projekt, mis oli juba paar nädalat hilinenud, nõudis mu tähelepanu. Ma pidin vastama kuuele telefonikõnele, vaatama läbi hunniku finantsaruandeid ja kirjutama rapordi. Tunni aja pärast pidi algama tähtis koosolek. Ma pidin tegema reisikorraldused. Mu auto oli remondis.

Pidin korraga tegema nii palju asju, et leidsin, et ei suuda mitte millestki alustada. Otsustamine, millest alustada muutus mu jaoks sama suureks probleemiks nagu kõik muu, mis peale surus.

Ma muretsesin. Püüdsin teha kõike korraga ja lõpptulemus oli, et ma ei teinud mitte midagi. Olin nagu halvatud ja mõistsin, et ma olin unustanud Jumala. Selle asemel, et mõelda sellele, mis on üleval, olin ma hakanud mõtlema asjadele, mis on all. Palusin Jumalalt abi ja nõu, millele keskenduda. Kui mulle meenus, et Jumal on mu elu keskpunkt, suutsin ka keskenduda ja sisemine rahutus vaibus. Ma tänasin Jumalat tema kohalolu eest ja suutsin rahulikult töö juurde tagasi pöörduda.