Samm-sammult

Minu parimad lapsepõlvemälestused on suvedest, mis ma veetsin järve ääres meie peresuvilas. Me saime vett väljas asuvast pumbast ja käisime vannis väikeses majataguses kabiinis, mida köeti puudega. Öösel oli kottpime. Pärast õhtust pesemist hoidsin ma käes vana petrooleumilampi, mis valgustas suvemaja juurde viivat teerada. Ma hoidsin lampi kõrgel, et see annaks piisavalt valgust eesolevale teerajale. Latern võimaldas mul liikuda samm-sammult, kuni ma jõudsin koduturvalisusse ja -soojusesse.

Laulik võrdleb Jumala Sõna lambiga – mitte proþektoriga, mis toob otsekohe kõik esile, vaid lambiga, mis annab piisavalt valgust vaid kahele-kolmele sammule. Samal viisil juhib Jumal meid, üks samm korraga, kuni me jõuame pärale. Jumala Sõnas on meil kõik, mida me vajame, et astuda järgmine samm ja siis järgmine, kuni jõuame koduturvalisusse ja -soojusesse.