Eluleib
Lugege Johannese 6:3-15
Jeesus ütles neile: “Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.” (Johannese 6:35)
Kui ma meie vana talumaja köögiukse avasin, tervitas mind värskelt küpsetatud leiva lõhn. Köögilaual seisid kuumad leivapätsid. Mõte ühele-kahele leivaviilule, millele on määritud võid, pani mu suu vett jooksma. Ema kutsus mind leiba sööma ja see oli tõesti maitsev.
Ma mõistsin, et meis kõigis on ka vaimulik nälg. Nagu ütles Jeesus, ei ela me “üksnes leivast” (Matteuse 4:4). Kui ma olin teismeline, ei käinud ma enam kirikus. Mu ellu tuli sügav tühik. Rusutuna küsisin ma endalt: “Milleks elada?” Vaimulik nälg viis mind kristlikusse kogudusse, kus ma avastasin, et Jeesus on tõepoolest eluleib. Nüüd tean ma oma kogemustest, et Kristus rahuldab meie südames oleva vaimuliku nälja.
Kui Jeesus toitis viis tuhat inimest leiva ja kalaga, tahtis rahvas ta oma kuningaks teha. Kuid Jeesus julgustas neid toitma mitte ainult ihu, vaid ka hinge. Kristus kutsub ka praegu meid tulema, uskuma, sööma ja olema kinnitatud, nii nüüd kui igavesti.
Kui Jeesus toitis viis tuhat inimest leiva ja kalaga, tahtis rahvas ta oma kuningaks teha. Kuid Jeesus julgustas neid toitma mitte ainult ihu, vaid ka hinge. Kristus kutsub ka praegu meid tulema, uskuma, sööma ja olema kinnitatud, nii nüüd kui igavesti.
Harold Gniewotta (Alberta, Kanada)