Meenutades

Hiljuti osalesin ma paljude kaasmaalaste ja külalistega Vietnami veteranide mälestusmemoriaali avamisel Washingtonis. See müür on liigutav lugupidamisavaldus nendele, kes kaotasid oma elu Vietnami konfliktis. Tähtis on mälestada neid, kes olid valmis andma oma elu. Samuti mäletame me muid raskeid aegu ja võitlusperioode. Inimesed, kes on suurest depressioonist läbi tulnud, oskavad meile õpetada ohverdamise väärtust. Inimesed, kes on üle elanud väärkohtlemise, oskavad meile õpetada, kuidas rajada turvalisi piire. Inimesed, kes on lahinguis ellu jäänud, oskavad meile õpetada, missugune on tegelikult sõda ja kuidas edendada rahu.

Eriti kristlastel on midagi meeles pidada, kedagi tänada. Jumalariigi elanikena võlgneme me tänu temale, kes andis oma elu, et meie saaksime nüüd ja igavesti olla vabad patu- ja surmahaardest. Jeesus Kristus tõi selle ohvri mitte sellepärast, et ta pidi seda tegema, vaid sellepärast, et ta armastab meid.