Kui valesti kasutatakse sõnu!

Kogu aeg kuuleme, kuidas igapäevases kõnes kasutatakse piiblisalme. Sageli kasutatakse neid andmaks tähtsust kõneleja sõnadele, kuigi tsitaadid toetavad mõnikord ideed, mis on täiesti vastupidine Piibli algtähendusele. Üks selliseid tsitaate on “Kuidas küll kangelased on langenud!” Iga kord, kui ma seda kuulen, kasutatakse seda negatiivselt inimese kohta, kes on kaotanud töökoha, varanduse või lähedase. See viitab, et ta on lõpuks kannatanud halva saatuse käe läbi seda, mille on ära teeninud.

Kui aga Taavet laulis neid sõnu, siis nuttis ta taga oma sõpra Joonatani ja tema isa Sauli. Need sõnad olid austusavaldus nende meeste tegudele ja Taaveti kurbuseväljendus nende surma puhul. Taavet lasi kogu Juuda riigil õppida need sõnad selgeks ja leinata koos temaga. Sel viisil oli kaotusetragöödia muutunud kiituseks ja tänuks. Pole kahtlust, et neile, kes Joonatani ja Sauli armastasid, tähendas see väga palju. See räägib ka väga palju Taaveti armulikkusest.

Iga inimene kogeb oma elus kaotust. Kaotus võib olla isiklik või olla tehtud avalikuks. Kaotus võib omandada palju vorme, kaasa arvatud surm. Kui me oleme sellise kaotuse tunnistajaks ja meil on tahtmine öelda: “Kuidas küll kangelased on langenud!”, siis võib-olla peaksime me selle asemel väljendama oma kurbust. Jumal hoolib neist ja ka meie saame seda teha.