Keskpunkti pandud

Hiljuti käisin ma pottsepatöö kursustel. See oli huvitav kursus, kuid mina olen aeglane õppija. Esimesel päeval sain ma selgeks ühe asja – ja õppisin seda peaaegu iga päev uuesti – et ükski projekt ei ole edukas, kui savi ei ole enne sellega tööleasumist pandud täpselt kederlaua keskele. Tassid ja anumad, mis nägid välja paljutõotavad, vajusid peagi kokku, kui savitükk, millega ma alustasin, oli keskpunktist väljas. Ma leidsin, et mul kulus kogu olemasolev keskendumine ja jõud sellele, et ma pidin hoidma savi kindlalt käes, kui ma püüdsin “tunda” ratta keskpunkti. Tavaliselt panin ma silmad kinni, sest see, mis nägi välja nagu keskpunkt, võis olla petlik. Kui ma aga keskkoha üles leidsin, siis suutsin ma vormida savi kasulikeks ja mõnikord ilusateks asjadeks.

Mul polnud raske leida paralleeli selle õppetunni ja Jumalaga osaduse vahel. Kui ma püüan iga päev muuta Jumala kindlalt oma elu keskpunktiks, siis võib minu elu olla kasulik ja peegeldada Jumala armastuse ilu.