Jumalat aidates

Palju aastaid kuulus mu vaiksesse tundi palve, milles ma palusin Jumalat, et ta mind sellel päeval juhiks ja aitaks. Kõik muutus, kui ma puutusin kokku palvega, millega doktor Frank Laubach iga päeva alustas: “Issand, mõtle oma mõtteid minu peas. Mis on sul täna mõtteis, et ma peaksin tegema?” (doktor Laubach oli misjonär ja ta õpetas ka inimesi lugema.)

Mõistes, et Jumala töö siin maailmas on lõputu, ei keskendu ma nüüd oma plaanidele, vaid sellele, et küsin juhtimist tööks, mida Jumal kutsub mind tegema. Tema, kes mind lõi, tunneb mu võimeid, puudusi, igatsusi. Kui ma end sellele avan, siis Jumal juhib mind, kasutades minu võimeid ja soove. Laubachi palve aitab mind ka meeles pidada, et on palju töid, mida mina ei pea tegema. Jumal on selleks teised ette valmistanud.

Kui me iga päev ärkame, teame, et Jumal on juba meiega, valmis meid juhtima. Meil tuleb vaid teha end kättesaadavaks tööriistadena, mille kaudu Jumal saab tööd teha.