Koormat jagades

Möödunud suvel võtsin ma osa misjoniprojektist Guatemaala mägedes. Me kõndisime mööda järske teeradu üles ja alla väikestesse küladesse, kuulutasime evangeeliumi ja nägime, kuidas Issand teeb hämmastavaid asju. Toitumisharjumuste ja kõrguse muutumise tõttu põdesime ka palju haigusi. Ühel matkal tundsin ma end eriti nõrga ja haigena ning peaaegu oleksin sügavasse kuristikku kukkunud. Üks meie rühma saatev teejuht võttis mu seljakoti ja kandis seda kogu ülejäänud teekonna. Kui ma olin oma uhkusest üle saanud, adusin, et see mees aitas mind kanda minu koormat.

Apostel Paulus kirjutas, et me peame aitama teisi kanda nende koormaid ja seda tehes valmistame Kristusele heameelt. Aeg-ajalt seisame silmitsi tõsiste katsumuste ja raskustega. Kui aga meie kõrval käivad teised, kes aitavad meid nendest üle saada, on see õnnistuseks. Ka nemad saavad sellest õnnistatud. Kui me kanname üksteise koormaid, järgime me Jeesuse eeskuju. Me matkime oma Issandat, kes tuli maa peale ja kandis ristil meie patukoorma, et meie võiksime olla vabad patu- ja surmaväest.