Kas ma olen üksi?

Ma tundsin end täiesti üksi. Ma olin töötu ja tundsin häbi rumalate tegude pärast, mis olid mulle maksnud mu töökoha. Ükski endistest kolleegidest polnud isegi helistanud ja küsinud, kuidas mul läheb. Siis sain ma kirja sõbralt, kes elab teises osariigis ega teadnud midagi minu olukorrast. Ta ütles, et on hakanud iga päev minu eest palvetama. Siis sain ma uue kirjakese ja siis veel ühe. Kuigi mu olukord polnud muutunud, sain ma jõudu juurde teadmisest, et minu õnnetuses on Jumal pannud teisi olema minu kõrval.

Piiblis oli Eelija sama rõhutud ja üksi nagu minagi, kuid ta oli ka hädaohus. Ahab ja Iisebel oli tõotanud teda tappa, sest ta oli astunud Baali prohvetite ees Jumala poolt välja. Ta oli üksi. Milline suur kingitus pidi see olema, kui Jumal ütles talle, et Iisraelis oli seitse tuhat inimest, kes samuti ei olnud kummardanud Baali ees. Teadmine, et temaga on see armee, aitas Eelijal koguda julgust ja edasi minna.

Igaühel meist on elus aegu, kui me tunneme end täiesti abitu ja üksikuna. Teised õnnistavad meid, näidates meile, et me pole üksi. Mõnikord toome me neile Jumala toetust ja julgustust. Just nii, nagu me kõik oleme tundnud, et oleme üksi, tunneb seda praegu keegi, keda me tunneme, ja vajab, et me temaga ühendust võtaksime.