Tagasi lüües
Lugege Johannese 6:60-69
Siis ütles Jeesus neile kaheteistkümnele: “Kas teiegi tahate ära minna?” Siimon Peetrus vastas talle: “Issand, kelle juurde me peaksime minema? Sinul on igavese elu sõnad.” (Johannese 6:67-68)
Me kiidame oma poega, kui ta toidu korralikult ära sööb. Mõnikord, kui ta on meie peale vihane, keeldub ta söömast.
Neil kordadel vaatab ta meid võidukalt, nagu ta oleks saavutanud suure võidu mitte tehes seda, mis on talle hea. Ilmselt tunneb ta, et kui söömine valmistab meile heameelt, siis söömisest keeldumine peab meile haiget tegema. Laps ei mõista, et kui tema keeldub toidust, siis ei ole meie kõht tühi, ta teeb ainult endale halba.
Mõned inimesed käituvad samuti oma arstiga. Nad saavad vihaseks või kaotavad kannatlikkuse ja keelduvad võtmast rohtu, nagu mõjutaks see mingil viisil arsti. Tegelikult ei tee nad arstile põrmugi haiget, nad teevad haiget ainult endale ja muudavad tervenemise raskemaks.
Ma tunnen sama impulsi ära ka iseendas. Kui ma olen Jumala peale solvunud, siis on mul kerge jätta palvetamine ja piibliuurimine hooletusse, kuigi tegelikult muudab see minu olukorra halvemaks. Kui me pöördume eemale Eluleivast, kust me siis leiame toitu? Kui me pöördume eemale Suurest arstist, kust me siis leiame tervenemist?
Mõned inimesed käituvad samuti oma arstiga. Nad saavad vihaseks või kaotavad kannatlikkuse ja keelduvad võtmast rohtu, nagu mõjutaks see mingil viisil arsti. Tegelikult ei tee nad arstile põrmugi haiget, nad teevad haiget ainult endale ja muudavad tervenemise raskemaks.
Ma tunnen sama impulsi ära ka iseendas. Kui ma olen Jumala peale solvunud, siis on mul kerge jätta palvetamine ja piibliuurimine hooletusse, kuigi tegelikult muudab see minu olukorra halvemaks. Kui me pöördume eemale Eluleivast, kust me siis leiame toitu? Kui me pöördume eemale Suurest arstist, kust me siis leiame tervenemist?
Norman Styers (Oklahoma, USA)