Käsk armastada

Igal reede õhtul lähen ma kirikusse, et valmistada altar ette pühapäevaseks jumalateenistuseks või harjutada orelit. Kirik asub peatänava ääres ning ma võtan alati aega, et aken lahti teha ja välja vaadata. Mulle meeldib vaadata, kuidas inimesed astuvad sisse-välja postkontori, panga või paljude kaupluste ja söögikohtade ustest. Kõik inimesed on erinevad. Mõni on noor, mõni on vana; mõned vaesed ja mõned rikkad. Ma kuulen paljusid keeli: inglise, hispaania, itaalia, hiina ja kreeka keelt. Õhk on täidetud rahvustoitude lõhna ja mitmesuguste muusikahelidega.

Mõtlesin selle üle, kuidas võib Jeesus oodata, et ma armastaksin kõiki neid erinevaid inimesi. Oleks lihtsam, kui Jeesus oleks öelnud: “Sa pead armastama ainult neid, kes näevad välja nagu sina, jagavad sinu arvamusi või käituvad sõbralikult.” Selle asemel käskis Jeesus meid Jumala lastena üksteist armastada.

Hiljuti ma tegingi seda, tänupüha ajal aidates meie iga-aastasel üritusel sortida ja välja jagada annetatud toitu. See on aidanud mul paremini hinnata iga inimese väärtust ja väärikust, kellega ma kohtun ning mõista paremini inimperekonna mitmekesisust. Kui ma nüüd sellest kirikuaknast välja vaatan, märkan seda, mida ma varem ei osanud näha – Jumala kohalolu iga inimese näos.