Õis

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Jesaja 35

Kõrb ja liivik rõõmutsevad, nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia. (Jesaja 35:1)

Meie köögiaknast on vaevalt nähtav helesinine, värskelt sadanud lumega ääristatud elulõngaõis. See peaaegu ei paistagi viinapuu külge klammerdunud närtsinud lehtede alt.

Loogika ütleb, et elulõng ei tohiks veel õitseda. Maad katab tihe lumevaip, kuid sellegipoolest piilub õieke meie poole, olles külma lumise talve üle elanud.

Õis meenutab mulle, kuidas Jumal võib ebatõenäoliselt ilmuda, kuhu ja millal soovib, et tuua meie ellu kirkust. Petlemma laut ja Kolgata rist Rooma karmi okupatsiooni ajal ei olnud kohad, kust oleks võinud oodata Jumala kirkust ja armastust. Ja sellegipoolest ilmutati just nendes kohtades meile Jumala armastuse saladust ja ilu.

Paljud meist kogevad “hingetalve”, vaimuliku ja emotsionaalse tühjuse aega, kui tundub, et Jumal on ennast süngusepilvede taha peitnud. Neil kordadel võime meenutada Jumala tõotust, et tema ei hülga ega jäta meid kunagi maha. Kristuse rist ja tühi haud on kinnitus, et Jumal on alati elav ja me võime teda leida.

Duane Ulleland (Washington, USA)

PALVE:
Jumal, ava mu silmad, et näha Sinu armu õitsemas ja kasuta mind, et ma aitaksin ka teistel neid õisi näha. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Jumal üllatab meid pidevalt oma kirkusega.

PALVE TULIPUNKT:
Keegi, kellel on vaimulik talv

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.