Jumala kuulutustahvlid

Kui ma ühel päeval mööda linnalähedast maanteed sõitsin, nägin ma viljapõllul plakatit, millel seisis: “Jeesus-tee-tõde-elu”. Edasi sõites mõtlesin ma sellele plakatile, sellele, kas seda loeb palju inimesi ja ma tahtsin Jeesusest rohkem teada saada. Siis hakkasin ma mõtlema ka sellele, kui palju inimesi “loeb” minu tegusid ja tahab rohkem teada saada Issandast, keda ma armastan. See oli kainestav mõte. Mida saavad teised minust teada, kui ma mõistan kohut, kritiseerin või nurisen liiga kiiresti? Kas ma näitan teistele Jumala armastust, kui ma olen ihne ja isekas? Kas ma olen “liikuv kuulutustahvel” Kristusele ja tahan peegeldada tema armastust teiste vastu kõiges, mida ma teen.

Plakat sellel mahajäetud maateel võib väga hästi viia mõne inimese avastama Jumala suurt armastust, mida me näeme Jeesuses. Aga mulle meeldib mõelda, et palju rohkem inimesi võib õppida tundma Jeesust, jälgides seda, kui imeliselt on Kristus muutnud nii minu kui ka teiste kristlaste elu.