Mitte ainult leivast

Lapsena käisin ma harva kirikus, kuid mulle meeldis Piiblit lugeda. Seda lugedes kogesin soojatunnet, isegi siis, kui ma ei saanud loetust eriti aru. Mingil moel ma teadsin, et see ei ole tavaline raamat. Üks piiblisalm, mis ütleb, et “Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust” (Matteuse 4:4), ajas mind sageli hämmastusse. “Kui ma ei söö enam toitu, siis ma suren,” mõtlesin ma. Lapselikult seda salmi sõna-sõnalt võttes tõlgendasin ma sõnu valesti. Ma mõtlesin, et Jeesus ütles, et tuleb unustada söömine ja elada ainult Jumala Sõnast. Kahtlesin, kas ma suudan kunagi olla Jumalale meele järgi, kui peaksin elama selle nõude kohaselt.

Hiljem noore naisena astusin ma koguduse liikmeks ja minu arusaamine Piiblist kasvas. Ma mõistsin, mida see kirjakoht Matteuse evangeeliumist tähendab. Ma toitsin ennast Jumala Sõnaga ja mu vaim kiirgas minu sees olevat uut Jumala Sõna maailma.

Piibel pakub meile vaimulikku toitu, mida ei saa kusagilt mujalt. Mul on hea meel, et ma ei astu enam läbi elu, püüdes elada ainult füüsilisel toidul. Ma õpin elama täiuslikumalt, toitudes Jumala Sõnast.