Kristlik osadus
Lugege Heebrea 10:19-25
Ja mõelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele. Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist – ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva lähenevat. (Heebrea 10:24-25)
Ühel talveõhtul istusime lõkke ümber ja soojendasime ennast ning meie kaheksa-aastane poeg ergutas tuld. See oli tegevus, mis talle meeldis.
Ta võttis lõkkest väikese söe ja vaatas, kuidas see põleb. Peagi puutükk kustus. Siis pani ta söe lõkkesse tagasi ja jälgis, kuidas see hakkas uuesti eredasti põlema.
See kogemus aitas mind näha tõde meie kristlikust elust: selleks, et vaim meie sees põleks ja julgustaks meid, vajame osadust teiste usklikega. Mõnikord me ei käi enam kirikus või konkreetses osaduses, sest keegi on meid kunagi solvanud või see koht ei meeldi meile. Kui me aga kaugeneme teistest kristlastest, võib Vaimu tuli meie sees kustuda ja me kaotame entusiasmi olla Kristuse tunnistajad.
Pramila Barkataki (Uttar Pradesh, India)