Vabatahtlik ohver
Lugege 2. Moosese 36:2-7
Siis rahvas enam ei toonud, sest tagavara oli küllaldane kogu tööks, mida tuli teha, ja jäi ülegi. (2. Moosese 36:6-7)
Kui heebrealased olid kõrbes, lasi Jumal Moosesel ehitada üles kogudusetelgi.
Jumal käskis Moosest öelda rahvale, et nad tooksid vabatahtlikke annetusi vääriskivide, metalli, õli, vürtside ja muude esemete näol. Osavad käsitöölised kasutasid neid kogudusetelgi ehitamiseks ja sisustamiseks.
Inimesed reageerisid heldelt. Kui käsitöölised ütlesid, et neil on töö lõpetamiseks kõike piisavalt, ütles Mooses inimestele, et nad enam ei tooks ande. (Kahtlen, kas sellest ajast peale on olnud veel mõni kogudus, kellele on öeldud, et nad lõpetaksid ohvritoomise.) Kuid nende andmine oli alles alanud. Kõige rohkem igatses Jumal seda, et nad ohverdaksid iseennast.
Jumal ei käsi meid kunagi lõpetada enese ohverdamist. Kuni Jumal on minu sees, ei ole kunagi küllalt. Ma jätkan liikumist Jumala poole ja pole veel kuulnud, et Jumal ütleks mulle: “Stopp! Sa oled piisavalt lähedal!”
Inimesed reageerisid heldelt. Kui käsitöölised ütlesid, et neil on töö lõpetamiseks kõike piisavalt, ütles Mooses inimestele, et nad enam ei tooks ande. (Kahtlen, kas sellest ajast peale on olnud veel mõni kogudus, kellele on öeldud, et nad lõpetaksid ohvritoomise.) Kuid nende andmine oli alles alanud. Kõige rohkem igatses Jumal seda, et nad ohverdaksid iseennast.
Jumal ei käsi meid kunagi lõpetada enese ohverdamist. Kuni Jumal on minu sees, ei ole kunagi küllalt. Ma jätkan liikumist Jumala poole ja pole veel kuulnud, et Jumal ütleks mulle: “Stopp! Sa oled piisavalt lähedal!”
John Eyberg (Oklahoma, USA)