Kas keegi teine?

Kas Mooses ütles seda? Ma polnud seda varem kunagi märganud. Miks ütleb mu kangelane: “Läkita keda läkitad, aga mitte mind”? Need on täpselt minu sõnad! Ma palvetasin, et Jumal kasutaks mind, läkitaks mind, kuni Jumal hakkas minult paluma rohkem, kui olin valmis andma. Siis tahtsin, et Jumal läkitaks kedagi teist. Pealegi pole ma Mooses. Pole ju ühtki vaaraod, kes mind takistaks, ja minu peale ei looda kogu rahvas. Milles siis küsimus?

Küsimus on selles, et töö vajab tegemist ja mina olen see, kes on kutsutud seda tegema. Ma ütlesin, et usun Jumalasse; ma ütlesin, et armastan Jumalat; ma isegi palusin Jumalat, et ta laseks mul abistada. Kõik oli hästi, kuni ma hakkasin hirmu tundma. Hirm ei tule sellepärast, et mu töö on suur. Hirm tuleb sellepärast, et ma olen vaid inimolend. Mooses oli inimolend. Ilma Jumalata ei suuda inimesed midagi teha ja sageli me unustame selle.

Kuid me ei ole “ilma Jumalata”. Piiblist leiame kinnitusi Jumala kohalolust. Tegelikult ütleb Piibel, et Jumal jääb igavesti meiega. Jumal andis Moosesele kohustuse. Jumal andis heebrea rahvale kivitahvlid. Jumal pakub mulle risti. Käes on aeg see üles tõsta, enda lähedal hoida ja Kristusele järgneda.