Süütundesse mähitud

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Laul 32:1-5

Oma patu ma andsin sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni; ma ütlesin: “Ma tunnistan Issandale oma üleastumised.” (Laul 32:5)

Soojal hiliskevadpäeval murdus meie maja taga olevas metsas mürinaga suur pappel. Kui ma puu juurde jõudsin, olin lausa hämmastunud. Enam kui kolmekümne sentimeetrise läbimõõduga puu oli elus ja kandis rohelisi lehti. Tuul ei puhunud.

Tormi polnud ja puu polnud saanud ka välgutabamust. Puul polnud mingeid jälgi saagimisest ega haigusest. Kuid umbes kahe meetri kõrgusel maapinnast oli puutüvi murdunud.

Ma avastasin põhjuse alles siis, kui hakkasin mahalangenud puud raiuma. Selles kohas, kust puu oli murdunud, tabas mu kirves metalli. Lähemal uurimisel leidsin ma tugeva traadi jäänused, mis oli seotud ümber puu, kui see oli olnud alles noor. See ammu-unustatud tegu oligi olnud puu surma põhjustajaks. Väljast paistis puu tugev ja elus, kuid traat oli rikkunud selle sisemuse, mis jäi väljastpoolt vaadates märkamata.

Puu pani mind mõtlema sellele, kuidas saavad patt ja süütunne mässida ennast ümber meie hinge. Kui me too oma pattu täielikult Jumala ette ja ei palu andeks, siis võib patt meid murda ja viia allakäigule. Jumala sõnad Laatsaruse kohta on samuti sõnad, mis annavad edasi Jumala tahet meie kõigi jaoks: “Päästke ta lahti ning laske tal minna” (Johannese 11:44).

Harry W. Hight (Tennessee, USA)

PALVE:
Jumal, aita meid tulla Sinu ette iga patuga, mis meid seob, et oleksime terviklikud nii seest kui ka väljast. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Varjatud patt murrab meid lõpuks maha.

PALVE TULIPUNKT:
Need, kes võitlevad patuga

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.