Autosõidutund

Tee postkontorisse läheb mööda kaherealist käänulist tänavat, mis tõuseb mäkke. Kui ma hiljuti postkontorisse suundusin, sõitsin ma auto järel, mis püüdis teha vasakpööret. Kui ma ootasin, et ta pöörde sooritaks, ilmus tagant nähtavale teine juht, kes andis signaali. Kui ma küljepeeglisse vaatasin, andis ta mulle märku, et ma läheksin autost mööda, mis tähendas, et oleksin pidanud sõitma teeäärt mööda.

Ma ootasin, kuni minu ees olev auto pöörde sooritas, siis jätkasin teekonda. Minu taga olev kannatamatu juht ju ei teadnud ega näinud, et otse ees olevas kurvis tehti teetöid. Isegi kui ma oleksin väga tahtnud, poleks ma saanud pööret sooritavast autost mööduda.

Minu taga sõitev juht ei näinud seda, mida mina nägin. Sageli tugineb meie otsus teiste üle kitsal vaatlusel. Täielikult asjaolusid teadmata mõistame me hukka, naeruvääristame, kritiseerime ja teeme haiget. Kui meie valearusaam selgub, ajavad sellised teod meid sageli kimbatusse. See intsident meenutas mulle, et Jumal tahab, et me kohtleksime teisi tähelepanelikult, sest me näeme vaid osalist vaadet ja olukord ei ole alati selline, nagu meile tundub.