Ärge kartke

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Jesaja 43:1-7

Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: “See on tont!” ja hakkasid hirmu pärast kisendama. Aga Jeesus kõnetas neid sedamaid: “Olge julged, see olen mina, ärge kartke!” (Matteuse 14:26-27)

Kui ma olin väike poisike, võttis isa mu jalgrattalt abirattad ja valmistas mind ette ilma nendeta esimest korda sõitma. Ma ei tarvitse vist öeldagi, et kartsin. Isa kinnitas mulle, et ta on minuga ja hoiab sadulast kinni. Siis me alustasime sõitu. Kui ma pedaalidele vajutasin, kuulsin isa ütlemas: “Tubli! Lase käia! Ma olen siin.”

Mõne ringi järel piilusin ma üle õla veendumaks, et isa on mu selja taga. Ta oligi, kuid ei hoidnud sadulast kinni. Otsekohe tundsin, kuidas mind haaras hirm, jalgratas hakkas vänderdama ja ma pidin peaaegu maha kukkuma. Ma karjusin: “Isa! Isa! Aita!” Hakkasingi juba kukkuma, kui tundsin, et mu jalgratas tõsteti püsti ja sõit jätkus. Kuulsin isa ütlemas: “Ära karda, ma olen siin.” Tema sõnadega tuli mu rahu tagasi. Ma tundsin, et kõik on korras, sest isa on minuga.

Tänapäeva maailmas, kus igal hetkel võib luurata terror ja iga päev tuleb mõelda, kuidas oma eluga toime tulla, kogen ma mõnikord, kuidas hirm hiilib mu ellu. Kuid Jeesuse Kristuse kaudu hüüan ma oma taevase Isa poole: “Aita mind.” Ma kujutan ette, kuidas Jeesus sirutab käe minu poole ja ütleb: “Ole julge, see olen mina, ära karda.” Siis tuleb taas mu peale rahu, sest tean, et Jumal on minuga.

Steve Caldwell (Tennessee, USA)

PALVE:
Jumal, siruta välja oma käsi ja päästa meid ning rahusta meie hirm oma kohaloluga. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Kui me peame meeles, et Jumal on meiega, siis kaotavad hirmuäratavad olukorrad oma võimu meie üle.

PALVE TULIPUNKT:
Väikelaste isad

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.