Kaasmatkajad

Kui mu lapsed tegid koperdades esimesi samme, nad komistasid ja kukkusid. Ma ei mõistnud neid kukkumise eest hukka, vaid selle asemel aitasin neil püsti tõusta ja kiitsin neid. Kui ma aga näen kaasmatkajaid, kes on langenud alkoholismi, mõnuainete kuritarvitamise või mõne muu hävitava valiku tõttu, siis on mul kiusatus neid hukka mõista. Nad võivad olla hävitanud oma elu, suhted perekonna ja sõpradega ning isegi osaduse Jumalaga. Sellegipoolest ei kutsu Jumal mind neid hukka mõistma, vaid aitama ja armastama selle armastusega, mille Jumal mulle andis. Ma võin kuulutada rõõmusõnumit, et on olemas väljapääs patuahelaist.

Kuna ma olen oma loomult tagasihoidlik inimene, siis tean, et ma ei suudaks seda mitte kunagi oma jõuga teha. Kuid minu usk kinnitab mulle, et Jumal annab mulle tarkust, mida ma selleks väljakutseks vajan ja jõudu teha seda, mis näib võimatu. Ka mina olen komistanud oma käimises Jumalaga ja Jumal on juhtinud teisi mind armastusega püsti aitama. Kas mina saaksin vähem teha?