Jumal annab meile väge
Lugege 2. Moosese 4:1-17
Aga Mooses ütles Issandale: “Oh Issand, mina ei ole sõnakas mees, ei varasemast ajast ega ka mitte sellest peale, kui sa oma sulasega oled rääkinud, sest mul on raskevõitu suu ja raskevõitu keel.” (2. Moosese 4:10)
Mai lõpus pidas meie perekond Ida-Tennessees iga kahe aasta järel toimuvat suguseltsi kokkutulekut.
Pidu algas toreda perepiknikuga ja sellele järgnes saja-aastase tädi sünnipäeva tähistamine. Lääne-Virginias elavat onupoega paluti pidada kõne. Kui aga saabus aeg kõnet pidada, siis teatas onupoeg meile, et ta ei suuda, sest pole veel Jumalalt sõnumit saanud.
Samal õhtupoolikul teatas onupoeg, et olles veetnud aega palves, on ta nüüd valmis kõnelema. Tema kogemus meenutas mulle Jumala sõnu Moosesele: “Mina olen abiks sinu suule ning õpetan sind, mida sa pead rääkima!” Nagu Moosese puhul, julgustas Jumal meie onupoega ja andis talle väge kõnelda.
Aeg-ajalt kutsub Jumal igaüht meist olema tunnistaja. Nagu Mooses, tunneme meiegi, et pole suutelised kutsele vastama. Kui me aga palvetame ja lubame Jumalal meie kaudu rääkida, siis antakse meile väge väljakutse vastu võtta.
Samal õhtupoolikul teatas onupoeg, et olles veetnud aega palves, on ta nüüd valmis kõnelema. Tema kogemus meenutas mulle Jumala sõnu Moosesele: “Mina olen abiks sinu suule ning õpetan sind, mida sa pead rääkima!” Nagu Moosese puhul, julgustas Jumal meie onupoega ja andis talle väge kõnelda.
Aeg-ajalt kutsub Jumal igaüht meist olema tunnistaja. Nagu Mooses, tunneme meiegi, et pole suutelised kutsele vastama. Kui me aga palvetame ja lubame Jumalal meie kaudu rääkida, siis antakse meile väge väljakutse vastu võtta.
J. LaVon Kincaid (Pennsylvania, USA)