Kutsutud lohutama

Paar päeva tagasi helistas mulle minu kunstiõpetaja. “Mul on lihtsalt vaja sinuga rääkida,” ütles ta. Ta oli saanud halbu uudiseid ühest meie kunstiringi liikmest ja tahtis oma koormat kellegagi jagada. Olin valmis teda kuulama. Sellegipoolest olin ma üllatunud, et ta oli just mind välja valinud. Mõtlesin, et märksa rohkem on selliseid inimesi, keda ta oleks paremini tundnud.

Ma hakkasin mõtlema paljudele inimestele, kellel ei ole kedagi, kellega oma rõõme ja muresid jagada. Me ei saa kõiki kuulata, kuid saame ja peaksime kuulama Jumala soovitusi märgata meid ümbritsevate inimeste vajadusi. Need võivad olla sama erinevad nagu mu kunstiõpetaja, riiakas vana naine naabermajast või enesekindel kolleeg, kes näib kõike teadvat. Me näeme ainult välist külge, nägu, mida teised maailmale näitavad. Kristuse esindajatena oleme kutsutud tooma neile lohutust ja tema rahu.