Alati nii lähedal
Lugege Laul 91
Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigekõrgema varju all viibib. (Laul 91:1)
Ühel hilisõhtul autoga koju sõites hakkasin mõtlema oma möödunud elule. Naeratasin, mõeldes ilusatele kohtadele, kus ma olen olnud, inimestele, kellega olen kohtunud, asjadele, mis olen saanud.
“Mul on tõesti olnud hea elu,” mõtlesin ma endamisi. Siis aga meenusid mulle mõned asjad, mis ei olnud nii meeldivad. Nende üle mõtiskledes ütlesin: “Jumal, need olid tõepoolest rasked ajad ja ma tundsin, kuidas vari hõljus mu kohal.”
“Jah, ma tean,” vastas Jumal, “see oli minu vari.” Hetkeks olin aukartusega täidetud.
Tunded, mida ma nendel hetkedel kogesin, elavad mu sees igavesti. Ma adusin, et Jumal on tõepoolest meiega kõigis elutõusudes ja -mõõnades. Isegi kõige raskematel hetkedel on Issand piisavalt lähedal, et heita varju meie üle – nagu kirjutas psalmist, tema üle, “kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigekõrgema varju all viibib” (Laul 91:1). Kui meie elus on rasked ajad, võime leida julgust. Jumal on tõotanud olla alati meiega. Pole vaja tunda hirmu; varjud meenutavad meile, et Jumal on meiega.
“Jah, ma tean,” vastas Jumal, “see oli minu vari.” Hetkeks olin aukartusega täidetud.
Tunded, mida ma nendel hetkedel kogesin, elavad mu sees igavesti. Ma adusin, et Jumal on tõepoolest meiega kõigis elutõusudes ja -mõõnades. Isegi kõige raskematel hetkedel on Issand piisavalt lähedal, et heita varju meie üle – nagu kirjutas psalmist, tema üle, “kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigekõrgema varju all viibib” (Laul 91:1). Kui meie elus on rasked ajad, võime leida julgust. Jumal on tõotanud olla alati meiega. Pole vaja tunda hirmu; varjud meenutavad meile, et Jumal on meiega.
Larry Thomas (Texas, USA)