Vanad, kulunud kombed

Selles tähendamissõnas on juttu pulmapeost, kuid kutsutud ei tahtnud tulla. Siis saadab võõrustaja oma sulased teelahkmetele tänavatelt võõraid koguma. Varrastel küpseb looma- ja vasikaliha, valmistatakse maiusroogi ja pillimehed teevad muusikat. Peremees annab koguni pidurõivad neile, kes on liiga vaesed, et korralikke riideid omada. Kuid üks vaene tuleb kohale oma vanades kulunud riietes. Nagu mina, tahab temagi tulla pulmapeole, kuid ei taha riideid vahetada. See stseen meenutab mulle aegu, kui ma mõtlesin: “Issand, tee mind saledaks, kuid lase mind siiski süüa kõike, mida tahan; Issand, hoia mind kaine, kuid lase mind juua kõike, mida tahan; Issand, tee mind rikkaks, kuid lase mind nautida rikkust nii, et ma ei peaks seda teistega jagama.”

See pulmapeostseen lummab mind. Missugusele aukartust-äratavale peole Jeesus mind kutsub! Kuid selleks, et seda täielikult nautida, pean ma ennast puhtaks pesema ja selga panema uued rii-ded – ei, veel enam, – peoriided. Ja see kõik on tasuta! Kuid minult oodatakse, et ma muutun. See osa Jeesuse kutsest on see, mida ma püüan pidevalt vältida. Ma pean välja astuma oma vanadest, kulu-nud kommetest ja selga panema jumalakartliku elu õiglased riided.

Pulmapeo tähendamissõnas heidetakse mees, kes ei vaheta riideid, välja pimedusse. Kas me oleme valmis minema välja oma tuttavast keskkonnast ja kogema Jumala rõõmu?