Kadunud poeg
Lugege Luuka 15:11-32
Isa ütles talle: “Poeg, sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on minu, on sinu oma.” (Luuka 15:32)
Olin kadunud poeg, kes jättis kaheksateistkümneaastaselt maha kiriku. Nagu paljud lapsevanemad, kes tahavad oma laste elusse vaimulikkust tuua, tulin ma viisteist aastat hiljem Jumala juurde tagasi.
Kui ma esimest korda lugesin kadunud pojast, ei mõistnud ma seda lugu täielikult. Ma tundsin kaasa vanemale pojale, kes jäi kogu eluks koju. Mõistsin, et ta tundis ennast isa poolt petetu ja ärakasutatuna ning vihkas seda tähelepanu, mida osutati vennale, kes oli päranduse ära raisanud. Kuid pärast seda, kui ma olin aastaid piiblit uurinud, mõtisklenud ja oma koguduselt tuge saanud, sain lõpuks aru, et just kadunud poeg oli see, keda pettis tema enda igatsus selle järele, mida ta pidas vabaduseks.
Meie koguduse lapsed, kes jäid Jumala juurde, on kasvanud kauniteks, Jumalat armastavateks täiskasvanuteks. Tundub, et nad suudavad paremini lahendada igapäevaelus esinevaid olukordi, katsumusi ja kannatusi. Kuid Jumalast eemale jäädes petsin ma iseennast. Nüüd näen, et oleme ainult siis tõeliselt vabad, kui otsime oma Päästja Jeesuse Kristuse kaitsvaid käsi.
Meie koguduse lapsed, kes jäid Jumala juurde, on kasvanud kauniteks, Jumalat armastavateks täiskasvanuteks. Tundub, et nad suudavad paremini lahendada igapäevaelus esinevaid olukordi, katsumusi ja kannatusi. Kuid Jumalast eemale jäädes petsin ma iseennast. Nüüd näen, et oleme ainult siis tõeliselt vabad, kui otsime oma Päästja Jeesuse Kristuse kaitsvaid käsi.
Dennis Subbiondo (New York, USA)