Teekonna Jumal
Lugege Laul 139:7-12
Ja Issand ütles Aabramile: “Mine omalt maalt, oma sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan.” (1. Moosese 12:1)
Kui ma oma mehega abiellusin, siis teadsin, et kolime riigi teise piirkonda. Mu abikaasa esimene suunamine värske koolilõpetanuna oli Seattle’isse.
Ma ei olnud kunagi Allegheny mägedest lääne pool käinud ja kuigi tegin jõupingutusi seda mitte näidata, ma kartsin. Ma isegi mõtlesin: “Kas Jumal elab Seattle’is?”
Kui Aabram lahkus oma perega Urist, et minna Haaranisse ja seejärel Kaananisse, siis kindlasti valdasid ka teda sellised mõtted. Isegi kui Issand kutsus teda uuele maale, siis kas Issand oleks ise seal? Kas Jumal elab Kaananis? Kuid Aabram usaldas Jumala häält, kes oli nii Uris kui ka Kaananis, alati ja igal pool koos meiega.
Liigne klammerdumine oma kodu ja perekonna või ühiskonna külge, kus me oleme üles kasvatatud, võib olla ebajumala kummardamise vorm. Me võime nii palju samastada Jumalat oma tuttava ümbruskonnaga, et ei kuule Jumala kutset minna uutesse kohtadesse. Ma olen rõõmus selle teekonna eest, mille aastaid tagasi läbi tegin ja teadmise eest, et Jumal oli minuga nii selle jooksul kui ka lõpus.
Kui Aabram lahkus oma perega Urist, et minna Haaranisse ja seejärel Kaananisse, siis kindlasti valdasid ka teda sellised mõtted. Isegi kui Issand kutsus teda uuele maale, siis kas Issand oleks ise seal? Kas Jumal elab Kaananis? Kuid Aabram usaldas Jumala häält, kes oli nii Uris kui ka Kaananis, alati ja igal pool koos meiega.
Liigne klammerdumine oma kodu ja perekonna või ühiskonna külge, kus me oleme üles kasvatatud, võib olla ebajumala kummardamise vorm. Me võime nii palju samastada Jumalat oma tuttava ümbruskonnaga, et ei kuule Jumala kutset minna uutesse kohtadesse. Ma olen rõõmus selle teekonna eest, mille aastaid tagasi läbi tegin ja teadmise eest, et Jumal oli minuga nii selle jooksul kui ka lõpus.
Anne H. Gruger (Washington, USA)