Meie toitja

Mul on meeles aeg, kui ma oli peaaegu aasta ilma tööta ja mul oli raske hakkama saada. Sellegipoolest õnnistas Jumal mind ajutiste töödega ja annetustega meie koguduseperelt aitamaks mind rahuldada meie pere vajadusi. Me saime naabritelt toitu ja aeg-ajalt raha lähedastelt sõpradelt, et maksta makse.

Ma mõtlesin palju oma osale abikaasa, isa ja toitjana, kuid Jumal oli see, kes aitas mind ära tunda tõelise allika kõigele, mida vajame. Selle asemel, et olla uhke selle pärast, et ma pean oma peret ülal, leidsin, et mu silmad olid avatud Jumala aulisele armule minu elus. Jumal andis mulle kindlustunnet tulevikuks ja näitas, et meie vajadused rahuldatakse perekonna ja koguduse kaastunde kaudu.

Jeremija raamatu 29. peatükk meenutab mulle, et isegi siis, kui elu tundub meeleheitlik ja lootusetu, on Jumalal alati hea plaan meie elus. Järgmise rahatoetuse ootamine, et maksta arveid või osta toitu, võib olla raske, kuid ma tean, et Jumal kannab hoolt kõigi vajaduste eest. Ükskõik, missugune on meie olukord, tahab Jumal, et me elu oleks täidetud lootuse ja küllusega.