Kas viimane või esimene asi?
Lugege Markuse 1:29-39
Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget! (Laul 55:23)
Olin olnud üleval öösel kella kolmeni, et aidata oma kuuendas klassis käival pojal tema kodust ülesannet lõpetada.
Olles maganud ainult kolm tundi, tundsin väsimust ja roidumust. Keegi helistas mulle ja ütles, et ühel koguduseliikmel oli vend just vähki surnud. Keegi teine helistas, et kõnelda oma depressioonist. Ning veel keegi helistas ja palus tema eest palvetada. Ja ühtlasi lähenesid jõulupühad oma paljude ettevalmistustega.
Kiire pühadeaja keskel võib tunduda, et viimane, milleks meil on aega, on palvetada ja Piiblit lugeda. Kui meid rõhuvad pinge ja stress, peame tegelikult veetma veel rohkem aega Jumalaga. Markuse evangeelium räägib meile, et pärast rasket päeva tõusis Jeesus vara üles, et palvetada. Koos Jumalaga veedetud aeg andis talle jõudu.
Suur Saksa reformist Martin Luther, kellel oli palju tööd, ütles kord: “Täna ei vaja ma palveks üht, vaid kolme tundi!” Luther teadis, et palve hoiab meid ühenduses Jumalaga, kes meid armastab, tahab meid juhtida ja meile jõu anda.
Kiire pühadeaja keskel võib tunduda, et viimane, milleks meil on aega, on palvetada ja Piiblit lugeda. Kui meid rõhuvad pinge ja stress, peame tegelikult veetma veel rohkem aega Jumalaga. Markuse evangeelium räägib meile, et pärast rasket päeva tõusis Jeesus vara üles, et palvetada. Koos Jumalaga veedetud aeg andis talle jõudu.
Suur Saksa reformist Martin Luther, kellel oli palju tööd, ütles kord: “Täna ei vaja ma palveks üht, vaid kolme tundi!” Luther teadis, et palve hoiab meid ühenduses Jumalaga, kes meid armastab, tahab meid juhtida ja meile jõu anda.
Keith G. Knight (Tennessee, USA)