Teiste süüdistamine
Lugege Laul 32:1-6
Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. (1. Johannese 1:9)
Keskkooli viimases klassis sõitsin ma venna autoga üle äärekivide ja ajasin kirjakasti maha.
Ma teadsin, et peaksin üles tunnistama. Selle asemel sõitsin minema, süüdistades isa, et ta ei olnud autot ära parandanud jättes mind tundmatu sõidukiga manööverdama. Kolledþis tagurdasin ma vastu kolleegi uut autot, kriimustades ta auto kaitserauda. Ja taas, selle asemel, et üles tunnistada, süüdistasin ma teda valesse kohta parkimises. Paar aastat tagasi valetasin ma sõpradele, et oma uhkust päästa.
Kuid Jumal oli otsustanud kujundada mu iseloomu Kristuse järgi. Kui Püha Vaim aitas mind näha mu ebaaususes tõket mu vaimulikule kasvule, tunnistasin ma lõpuks üles. Endale vastutuse võtmine tehtu eest oli raske, alandav ja õudne. Kuid see oli õige tegu.
Jumal hoolib rohkem meie igavesest hingest kui ajutisest õnnest või uhkusest. Oma valmisolekus vastutada selle eest, kes ma olen ja mida teen, näen ma küpseva usu märki. Me võime alati leida mingi vabanduse, et õigustada oma valesid tegusid, kui me aga süüdistame oma käitumise pärast teisi, siis jätame ennast ilma Jumala rahust.
Kuid Jumal oli otsustanud kujundada mu iseloomu Kristuse järgi. Kui Püha Vaim aitas mind näha mu ebaaususes tõket mu vaimulikule kasvule, tunnistasin ma lõpuks üles. Endale vastutuse võtmine tehtu eest oli raske, alandav ja õudne. Kuid see oli õige tegu.
Jumal hoolib rohkem meie igavesest hingest kui ajutisest õnnest või uhkusest. Oma valmisolekus vastutada selle eest, kes ma olen ja mida teen, näen ma küpseva usu märki. Me võime alati leida mingi vabanduse, et õigustada oma valesid tegusid, kui me aga süüdistame oma käitumise pärast teisi, siis jätame ennast ilma Jumala rahust.
Vicky L. Meekins (Texas, USA)