Vanad inimesed
Lugege Rooma 8:9-17
Teie vana eani ma olen seesama ja teie hallide juusteni ma kannan teid; mina olen teinud ja mina tõstan üles, mina kannan ja päästan. (Jesaja 46:4)
Mu ema andis mulle mõned vanad perepildid, et saaksin neist oma laste jaoks koopiad teha.
Nende hulgas oli pilte vanaema vanavanematest, tädidest ja onudest. Kui ma olin laps, siis pidasin oma tädisid väga vanadeks. Nüüd olen ise üle kuuekümne ja adun, et eksisin neid perepilte vaadates. Inimesed nendel piltidel näisid väga noored, näiteks mu vanemad nende kahekümne viienda pulma-aastapäevapildil. Teine vale arusaamine, mis mul oli vananemisest, oli see, et vanurid, kelle liigutused muutuvad aeglaseks, on ka vanamoodsa mõtlemisega.
Nüüd olen ma lastele üks “vanadest”. Hiljuti ütles mulle üks esimese klassi laps koolist, kus ma vabatahtlikuna töötan: “Küll sa oled vana”. Mina aga ei tunne ennast vanana. Kuigi mu ihu ei ole enam valmis liikuma sama kiiresti kui varem, püüab mu mõistus haarata uusi õpetusi. Eale vaatamata oleme kõik lapsed Jumala silmis. Selle üle tasub mõelda! Ma olen Jumala armas laps. Vanusest hoolimata sõltun ma Jumalast, kes täidab mu vajadused, ja heidan puhkama Jumala armastavatele kätele.
Nüüd olen ma lastele üks “vanadest”. Hiljuti ütles mulle üks esimese klassi laps koolist, kus ma vabatahtlikuna töötan: “Küll sa oled vana”. Mina aga ei tunne ennast vanana. Kuigi mu ihu ei ole enam valmis liikuma sama kiiresti kui varem, püüab mu mõistus haarata uusi õpetusi. Eale vaatamata oleme kõik lapsed Jumala silmis. Selle üle tasub mõelda! Ma olen Jumala armas laps. Vanusest hoolimata sõltun ma Jumalast, kes täidab mu vajadused, ja heidan puhkama Jumala armastavatele kätele.
V. Louise Cunningham (Washington, USA)