Aeg muutuseks
Lugege 2. Korintose 4:16-18
Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt. (2. Korintose 4:16)
Sättisin ennast varakult poodi minema. Tundus, et hakkab sadama, kuid alles siis, kui ma olin koduteel, hakkas tibutama.
Avasin oma vana kollase vihmavarju, mille olin 18 aastat tagasi saanud abikaasalt kingituseks. Ma ei saanud enne aru, et mu vihmavarju katteriie on kulunud, kui üks meesterahvas soovitas, et ma võiksin kohalikust allahinnatud kaupade poest endale uue osta. Ta näitas oma uut suurt varju, mille oli äsja ostnud.
Kodus vaatasin ma veelkord oma vihmavarju. Mehel oli õigus. Ma olin selle külge liiga kauaks klammerdunud. Oli aeg osta uus vari. Räbalaiks kulunud katteriiet vaadates adusin, kui kerge on rahulduda olemasolevaga. Sama kehtib ka mu kristliku elu kohta. Lihtne on sulgeda silmad enesega rahulolule, milleks mu elu on kergesti mugandunud.
Kui ma otsustasin osta uue vihmavarju, leidsin ennast palumas: “Issand, uuenda ka mind, et sinu vägi ja armastus oleksid minus värskelt näha.”
Kodus vaatasin ma veelkord oma vihmavarju. Mehel oli õigus. Ma olin selle külge liiga kauaks klammerdunud. Oli aeg osta uus vari. Räbalaiks kulunud katteriiet vaadates adusin, kui kerge on rahulduda olemasolevaga. Sama kehtib ka mu kristliku elu kohta. Lihtne on sulgeda silmad enesega rahulolule, milleks mu elu on kergesti mugandunud.
Kui ma otsustasin osta uue vihmavarju, leidsin ennast palumas: “Issand, uuenda ka mind, et sinu vägi ja armastus oleksid minus värskelt näha.”
Elvie Klein (Queensland, Austraalia)