Kristuse ees seisma
Lugege Johannese 21:1-14
Ma olin ainult kõrvaga kuulnud kuuldusi sinust, aga nüüd on mu silm sind näinud. (Iiobi 42:5)
Minu koguduses käiv kaheksa-aastane ülijutukas Teresa oli alati mul jalus või segas jutule vahele, kui ma kõnelesin.
Ühel pühapäeval enne jumalateenistuse algust tulime väikese rühmana kokku ja koguduse liikmed tutvustasid külalisi. Teresa püüdis köita mu tähelepanu. Ma eirasin tüdrukut, olles arvamusel, et tal ei ole ühtki külalist tutvustada.
Kui me lõpetasime, siis märkasin, et Teresa hüpleb ikka üles-alla, hüüdes: “Mul on külaline! Mul on külaline!”
Ma pöördusin tema poole ja ütlesin pahuralt: “Teresa, sul ei ole külalist.” Ehmunult hakkas ta nutma ja suured pisarad hakkasid mööda põski alla voolama. Tegelikult oli Teresal kaasas külaline, keda ta tahtis tutvustada.
Sel hetkel nägin ma ennast sellisena, nagu ma olen: hoolimatu, egoistlik, mühaklik. Ma ei seisnud Teresa ees; ma seisin ülestõusnud Kristuse ees. Mulle sai nähtavaks lihaks saanud sõna. Ma kahetsesin ja Jumal andis mulle võimaluse muuta oma hoiakut ja muutuda rohkem Õpetaja sarnaseks.
Kui me lõpetasime, siis märkasin, et Teresa hüpleb ikka üles-alla, hüüdes: “Mul on külaline! Mul on külaline!”
Ma pöördusin tema poole ja ütlesin pahuralt: “Teresa, sul ei ole külalist.” Ehmunult hakkas ta nutma ja suured pisarad hakkasid mööda põski alla voolama. Tegelikult oli Teresal kaasas külaline, keda ta tahtis tutvustada.
Sel hetkel nägin ma ennast sellisena, nagu ma olen: hoolimatu, egoistlik, mühaklik. Ma ei seisnud Teresa ees; ma seisin ülestõusnud Kristuse ees. Mulle sai nähtavaks lihaks saanud sõna. Ma kahetsesin ja Jumal andis mulle võimaluse muuta oma hoiakut ja muutuda rohkem Õpetaja sarnaseks.
Barrett Renfro (Texas, USA)