Teeviidad
Lugege Johannese 14:1-7
Jeesus ütles talle: “Mina olen tee ja tõde ja elu.” (Johannese 14:6)
Ma sõitsin külla oma Sussexi kõrvalises kohas elavatele sõpradele. Oli varajane pärastlõuna ja mööda hästi märgistatud teed sõites nautisin ma maastikku.
Siis jõudsin teeristile, kus polnud ühtki teeviita. Edasi sõites veendusin järjest enam, et ma olen valel teel. Hakkas pimenema ja mul hakkas bensiin otsa lõppema. Teel ei olnud ühtki teist autot ja mul polnud mobiiltelefoni kaasas. Kartsin, et jään ööseks teele. Mõne minuti pärast kuulsin ma teist autot. Autojuht teadis aadressi, kuhu ma pidin minema ja juhatas mind kohale. Ise seda teadmata olin ma sihtkohast mõnesaja meetri kaugusel.
Kui Jeesus ütles jüngritele, et nad teavad teed sinna, kuhu ta läks, lausus Toomas: “Issand, me ei tea…kuidas me siis võime teada teed?” Võib-olla rääkis Toomas nende kõigi eest ja väljendas nende muret.
Me tahame teeviitu, me ihkame kindlat juhtimist. Ma olen kindel, et võime usaldada Jeesust, kes ise on tee Jumala juurde. Me saame teda muretu südamega oma eluteel järgida ja koos temaga käia. Jeesuse järel minnes jõuame kindla peale oma sihtpunkti.
Kui Jeesus ütles jüngritele, et nad teavad teed sinna, kuhu ta läks, lausus Toomas: “Issand, me ei tea…kuidas me siis võime teada teed?” Võib-olla rääkis Toomas nende kõigi eest ja väljendas nende muret.
Me tahame teeviitu, me ihkame kindlat juhtimist. Ma olen kindel, et võime usaldada Jeesust, kes ise on tee Jumala juurde. Me saame teda muretu südamega oma eluteel järgida ja koos temaga käia. Jeesuse järel minnes jõuame kindla peale oma sihtpunkti.
Sheila Giffard Smith (Shropshire, Inglismaa)