Elav usk

Neli oli juba kooliajal mu hea sõbranna. Ta oli noor, elurõõmus ja hea südamega. Seda nii koolis, kirikus kui ka tööl. Neli ütles alati oma siira arvamuse välja. Kui ta aga tundis, et on kellegi tundeid solvanud, palus ta südamest andeks.

Siis jäi Neli raskelt haigeks. Ta käis operatsioonil ja sai mitmesugust ravi, seejuures kohutavat valu kannatades. Kui ma tal haiglas külas käisin, näitas ta mulle risti, mille ta oli pannud voodi vastas olevale seinale. Neli seletas, et risti vaatamine aitab tal rääkida Kristusega ja väljendada oma tundeid, isegi viha. Tegelikult ei kaotanud ta kunagi oma energilist võitlejahinge. Ta ei salanud oma usku ja otsis alati piiblist lohutust. Kuigi tal oli tugev elutahe, sai haigus temast võitu.

Enne surma valis Neli välja piiblitekstid ja laulud, mida tema matustel kasutada. Neli usk lubas tal seista vastu elukatsumustele ja minu jaoks on ta elu endiselt tunnistus sellest, missugune on elav usk.