Et maailm võiks tunda
Lugege Rooma 10:6-15
Meie oleme nüüd Kristuse käskjalad, otsekui Jumal ise julgustaks meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: Andke endid lepitada Jumalaga! (2. Korintose 5:20)
Hiljuti Lõuna-Saksamaal asuvat Schwarzwaldi külastades oli mul võimalus vaadata vaatlustornist ümberkaudset maastikku.
Kuid mida kaugemale ma vaatasin, seda ebaselgemaks muutus ümbrus. Ma mõistsin, et paljudele inimestele on ka Jumal niisugune – kaugel eemal paiknev koht, kuhu nad ei suuda jõuda. Kuid Piibel räägib meile, et Jumala lastena oleme me vahendid, mille kaudu Jumal on tehtud maailmale nähtavaks. Me oleme “Kristuse kiri” (2. Korintose 3:3), et olla “igale inimesele mõistetav ja loetav” (2. salm). Kuidas me aga saame olla “igale inimesele mõistetav ja loetav”?
Üks viis, kuidas seda teha, on enese kättesaadavaks muutmine meid ümbritsevatele inimestele, isegi võõrastele. Näiteks sellistes riikides nagu minu kodumaa, kus on tavaline ja suhteliselt turvaline tee ääres hääletajaid autosse võtta, olen ma võtnud endale ülesande rääkida Jeesusest Kristusest igale matkajale, kelle ma oma autosse võtan. Ükskord kutsus üks noormees, keda ma edasi sõidutasin, mind oma koju teed jooma ja me jätkasime veel kaks tundi Jeesusest kõnelemist. Teine kord rääkisin ma kiirsöögikohas lauanaabriga. Kui ta küsis, mis ametit ma pean ja ma ütlesin talle, et olen kirikuõpetaja, lõi mehe nägu särama ja ta ütles: “Siis on ka Jumal siin.” Isegi siis, kui kõik meid ei kuula, peaksime ometi püüdma Jeesusest rääkida. Kuidas muidu saavad nad üldse Jumalat tunda?
Üks viis, kuidas seda teha, on enese kättesaadavaks muutmine meid ümbritsevatele inimestele, isegi võõrastele. Näiteks sellistes riikides nagu minu kodumaa, kus on tavaline ja suhteliselt turvaline tee ääres hääletajaid autosse võtta, olen ma võtnud endale ülesande rääkida Jeesusest Kristusest igale matkajale, kelle ma oma autosse võtan. Ükskord kutsus üks noormees, keda ma edasi sõidutasin, mind oma koju teed jooma ja me jätkasime veel kaks tundi Jeesusest kõnelemist. Teine kord rääkisin ma kiirsöögikohas lauanaabriga. Kui ta küsis, mis ametit ma pean ja ma ütlesin talle, et olen kirikuõpetaja, lõi mehe nägu särama ja ta ütles: “Siis on ka Jumal siin.” Isegi siis, kui kõik meid ei kuula, peaksime ometi püüdma Jeesusest rääkida. Kuidas muidu saavad nad üldse Jumalat tunda?
Reiner Dauner (Baden-Württemberg, Saksamaa)