Tervenemise seemned

Ühel vihmasel päeval läksin ma pärast tööd oma ema juurde ja tundsin ennast väga halvasti. Ma heitsin voodisse ja sulgesin silmad. Mõne minuti pärast tundsin, et keegi seisab mu kõrval. See oli mu nelja-aastane õepoeg. Ta paistis väga mures olevat. Käes hoidis ta väikest ravimituubi. Ta ütles: “Tädi Wanda, ära muretse. Veidike seda rohtu ja palve taevase Isa poole ja sa saad terveks. Siis naerad sa jälle.”

Poisi sõnad liigutasid mind. Isegi sellises õrnas vanuses sai ta aru, et Jumal tervendab meid. Tema murelikes sõnades peegeldusid pühakirjatunnid, mida ma olin talle õpetanud. Väike seeme kandis vilja. Kui ta hakkab käima pühapäevakoolis, siis õpetajad jätkavad mu tööd. Nad pakuvad rohkem vahendeid, aitamaks lapsel püsida teel, mis juhib küpse usu juurde Jeesusesse Kristusesse.