Lootusekiir
Lugege Nutulaulude 3:22-33
Sest tema halastused pole lõppenud; need on igal hommikul uued – sinu ustavus on suur! (Nutulaulude 3:22-23)
Varsti pärast Jeruusalemma langemist 586. aastal eKr kirjutas prohvet Jeremija raamatu, mida me tunneme Nutulauludena.
Palju aastaid oli Jeremija manitsenud Juuda riigi elanikke, et nad meelt parandaksid ja Jumala poole pöörduksid. Lõpuks vallutasid babüloonlased Juuda riigi ja viisid Jumala rahva vangistusse.
Murtud südamega Jeremija nuttis toimunu pärast. Kuid kurbuse keskel kerkis esile lootusekiir. Jeremija meenutas Jumala halastust ja ustavust. Ta leidis lohutust teadmisest, et Jumal näitab taas üles kaastunnet inimeste vastu. Piibliajaloo sündmused tunnistavad seda. Peagi said pärslased Paabelist jagu ja kuningas vabastas Jumala rahva ning lasi neil kodumaale tagasi pöörduda.
Tänapäeval eiravad meid ümbritsevad inimesed Jumala hoiatusi. Kõikjal valitseb patt ja kurjus. Kuigi me võime nutta nagu Jeremija, saame meiegi loota Jumalale. Kui me nagu Jeremija hoolsalt palvetame ja ootame, siis näitab Jumal üles kaastunnet ja halastust.
Murtud südamega Jeremija nuttis toimunu pärast. Kuid kurbuse keskel kerkis esile lootusekiir. Jeremija meenutas Jumala halastust ja ustavust. Ta leidis lohutust teadmisest, et Jumal näitab taas üles kaastunnet inimeste vastu. Piibliajaloo sündmused tunnistavad seda. Peagi said pärslased Paabelist jagu ja kuningas vabastas Jumala rahva ning lasi neil kodumaale tagasi pöörduda.
Tänapäeval eiravad meid ümbritsevad inimesed Jumala hoiatusi. Kõikjal valitseb patt ja kurjus. Kuigi me võime nutta nagu Jeremija, saame meiegi loota Jumalale. Kui me nagu Jeremija hoolsalt palvetame ja ootame, siis näitab Jumal üles kaastunnet ja halastust.
Janice Davies (Maryland; USA)