Kas puhtad motiivid?

Meie kiriku noorte- ja täiskasvanute rühm sõitis misjonireisile Apalatðidesse. Meie ülesandeks oli aidata kaugel maakohas elavat perekonda. Nende maja vajas remonti. Pere võttis meid soojalt vastu, kuid ühel päeval küsis pereisa mu käest: “Miks te tulite siia meid aitama?” Mõni sekund olin ma üllatunud, kuid siis vastasin: “Sest Kristus armastab teid.” Siis aga mõtlesin: “Kas ta kahtlustas, et meil oli tulemiseks mingi alatu motiiv?” Kas siis oli liiga raske uskuda, et ühel päeval tulevad võõrad, kes aitavad neid oma elutingimusi parandada?

See isa küsimus vaevab mind. Missugune on mu tegelik motiiv, kui ma otsin võimalusi teiste aitamiseks? Kas ma aitan neid, sest vajan heakskiitu? Kas ma püüan teistele oma heategudega muljet avaldada?

Need on väärtuslikud küsimused. Kuid ma adun samuti, et me ei pea ootama, kuni me motiivid on täiesti puhtad. Nagu näitab mu kogemus, räägib Jumal mõnikord meiega siis, kui me midagi teeme, ja kutsub meid usu juurde.